Ixïm 'O millo'

(1)
Che we chanim kwaj kinya keb’, oxib nutzij chi rij ri loq’oläj ixïm,
Chewechanimkwajk-in-yakeb’,oxibnutzijchir-ijriloq’oläjixïm,
Chewechanimk-w-ajk-in-yakeb’,oxibnu-tzijchir-ijriloq’o-läjixïm,
Nestes momentos quero decir unhas palabras sobre o millo sagrado
 

(2)
nab’e kinta na kuyb’al numak che ri uk’u’x kaj, che uk’u’x ulew,
nab’ek-in-tanakuy-b’alnu-makcheriu-k’u’xkaj,cheu-k’u’xulew,
nab’ek-in-tanakuy-b’alnu-makcheriuk’u’xkaj,cheu-k’u’xulew,
primeiro pido perdón ó Corazón do ceo e ó Corazón da terra
 

(3)
we ne taq'al ta wa chi we kinya keb' oxib' nutzij chi rij le loq'oläj ixïm
wenetaq'altawachiwek-in-yakeb'oxib'nu-tzijchir-ijleloq'o-läjixïm
wenetawachiwekinyakeb'oxib'nutzijchirijleloq'oläjixïm
 

(4)
xak'u rumal xuraqa che kqab'an rilik we qatzijob'al su' ri qäs chapawinaq, su' qäs kemonaq,
xak'ur-umalx-u-raqachek-qa-b'anr-il-ikweqa-tzijo-b'alsu'riqäschap-awi-naq,su'qäskem-ow-naq,
xak'urumalxuraqachekqab'anrilikweqatzijob'alsu'riqäschapawinaq,su'qäskemownaq,
 

(5)
rumal k'uri wa' kinya keb' oxib' nutzij chi rij.
r-umalk'uriwa'k-in-yakeb'oxib'nu-tzijchirij.
rumalk'uriwa'kinyakeb'oxib'nutzijchirij.
 

(6)
Kinmaj ruk' we loqolaj ixim, we loq'olaj ixïm chi kiwach ri qati't qamam ojer täq tzij nïm upetik, nïm rilik, y
Kinmajruk'weloqolajixim,weloq'olajixïmchiki-wachriq-ati'tqa-mamojertäqtzijnïmu-pet-ik ,nïmr-il-ik,y
Kinmajruk'weloqolajixim,weloq'olajixïmchikiwachriqati'tqamamojertäqtzijnïmupetik ,nïmrilik,
 

(7)
xuquje kkibij
xuqujek-ki-bij
xuqujekkibij
 

(8)
loq’oläj ixim che xa k’u rumal are wa’ ri kiwab’al ronojel täq q’ij
loq’o-läjiximchexak’ur-umalarewa’riki-wa-b’alr-onojeltäqq’ij
loq’o-läjiximchexak’ur-umalarewa’riki-wa-b’alr-onojeltäqq’ij
 

(9)
are wa kya’-ow kik’aslemal
arewak-ya’-owki-k’aslemal
arewak-ya’-owki-k’aslemal
 

(10)
y xuquje are' wa kya'ow jun nimaläj chuq'ab' chi ke pa uwi' ri kichak kkib' ano.
yxuqujeare'wak-ya'-owjunnima-läjchuq'ab'chikepau-wi'riki-chakk-kib'ano.
yxuqujeare'wakya'owjunnimaläjchuq'ab'chikepauwi'rikichakkkib'ano.
 

(11)
Xuquje k’ut we loq’olaj ixim chi kiwach are’ k’o kijab’ ukayib’al,
Xuqujek’utweloq’olajiximchikiwachare’k’okijab’u-kayib’al,
Xuqujek’utweloq’olajiximchikiwachare’k’okijab’ukayib’al,
 

(12)-(13)
k’o k’ut le kiyeqwäch, k’o k’ut le raxwa’ch, k’o saqwäch, k’o q’anwäch,
k’ok’utlekiyeq- wäch ,k’ok’utlerax-wa’ch,k’osaq-wäch,k’oq’an-wäch,
k’ok’utlekiyeqwäch ,k’ok’utleraxwa’ch,k’osaqwäch,k’oq’anwäch,
 

(14a)
wa’ we kijab’ ukayib’al ri ixïm k’olik,
Wa’wekijab’u-kayi-b’alriixïmk’olik,
Wa’wekijab’u-kayi-b’alriixïmk’olik,
 

(14b)
Xa k’ut chi upam ri kichomab’al, kinojib’al are’ kub’ij,
Xak’utchiu-pamriki-chomab’al,ki-nojib’alare’k-u-b’ij,
Xak’utchiupamrikichomab’al,kinojib’alare’kub’ij,
 

(14b)
are k’ut kuk’axwachij ri kijab’ uxuküt kaj, kijab’ uxukut ulew
arek’utk-u-k’axwach-ijrikijab’u-xukütkaj,kijab’u-xukutulew
arek’utkuk’axwachijrikijab’uxukütkaj,kijab’uxukutulew
 

(15)
Xuquje k’ut kuk’axwachij ronojel ri wokownaq ri uti’jolal, ub’aqil ri achi ri ixoq chi’ chi uwach ulew.
Xuqujek’utk-u-k’axwachijr-onojelriwok-ow-naqriuti’j-ol-al,ub’aqilriachiriixoqchi’chiuwachulew.
Xuqujek’utk-u-k’axwach-ijr-onojelriwok-ow-naqriu-ti'jol-al,u-b’aqilriachiriixoqchi’chiu-wachulew.
 

(16)
Pa cha ne kqilo, kinya jub’iq ub’ixik chanim che le kiyeqwäch, we kiyeqwäch are kuk’axwachir are ri relbal löq le q’ij
Pachanek-q-ilo,k-in-yajub’iqub’ixikchanimchelekiyeq-wäch,wekiyeq-wacharek-u-k’axwach-ijarerir-elballöqleq’ij
Pachanekqilo,kinyajub’iqub’ixikchanimchelekiyeqwäch,wekiyeqwacharekuk’axwachijarerirelballöqleq’ij
 

(17)
xuquje ri ukik’el le achi k’o pa ri utijolal xuquje k’ut ri ixoq.
xuqujeriu-kik’elleachik’opariu-tijolalxuqujek’utriixoq.
xuqujeriukik’elleachik’opariutijolalxuqujek’utriixoq.
 

(21)
Pa cha ne le raxwa’ch, are k’ut kuya ub’ixik chi qe le uqajib’al bik le q’ij, rokb’al aq’ab’
Pachanelerax-wa’ch,arek’utk-u-yaub’ixikchiqeleu-qajib’albikleq’ij,rokb’alaq’ab’
Pachaneleraxwa’ch,arek’utkuyaub’ixikchiqeleuqajib’albikleq’ij,rokb’alaq’ab’
 

(22)
xuquje k’ut kuya ub’ixik chi qe le uxlanen,
xuqujek’utk-u-k’axwach-ijriuxlanem,
xuqujek’utk-u-k’axwach-ijriuxlanem,
 

(23)
kuya ub’ixik chi qe le ukayib’al le qawi’
kuyaub’ixikchiqeleu-kayib’alleqawi’
kuyaub’ixikchiqeleukayib’alleqawi’
 

(24)
xuquje k’ut le uq’eb’alil le qab’oqoch kraqtajik
xuqujek’utleu-q’eb’alilleqa-b’oqochk-raqat-aj-ik
xuqujek’utleuq’eb’alilleqab’oqochkraqatajik
 

(25a)
Pa cha ne kqil le saqwach,
Pachanek-q-illesaq-wäch,
Pachanekqillesaqwäch,
 

(25b)
le are are’ kuk’axwachij le upetib’al, rokib’al löq le kaqiq’ chi’ uwach ulew,
leareare’k-u-k’axwach-ijleu-petib’al,r-okib’allöqlekaqiq’chi’uwachulew,
leareare’kuk’axwachijleupetib’al,rokib’allöqlekaqiq’chi’uwachulew,
 

(26a)
chi pam le qak’aslemal xuquje k’ut kuk’axwachij le jetäq sutz’,
chipamleqa-k’aslemalxuqujek’utkuk’axwachijlejetäqsutz’,
chipamleqak’aslemalxuqujek’utkuk’axwachijlejetäqsutz’,
 

(26b)
kukaxwachij le ja’,
k-u-kaxwach-ijleja’,
kukaxwachijleja’,
 

(26c)
kuk’axwachij ronojel le qabaqil, le qaware pa qachi’.
k-u-k’axwach-ijr-onojelleqa-baqil,leqa-warepaqa-chi’.
kuk’axwachijronojelleqabaqil,leqawareqachi’.
 

(27) - (28)
Kqil k’ut le q’anwach are k’ut kuk’axwachij le relb’al b’ïk le kaqiq’
k-q-ilk’utleq’an-wacharek’utk-u-k’axwach-ijler-el-b’alb’ïklekaqiq’
k-q-ilk’utleq’an-wacharek’utk-u-k’axwach-ijler-el-b’alb’ïklekaqiq’
 

(29)
xuquje kuk’axwachij ronojel le uq’anal juntir le le qatyojilal
xuqujek-u-k’axwach-ijr-onojelleu-q’analjuntirleleqatyojilal
xuqujekuk’axwachijronojelleuq’analjuntirleleqatyojilal
 

(30)-(31)
xuquje are kuk’axwachij le are chi’ kq’anar loq juntir ri je täq tikonijik chi’ chi uwach we ulew.
xuqujearek-u-k’axwach-ijlearechi’k-q’an-arloqjuntirrijetäqtikonijikchi’chiu-wachweulew.
xuqujearekuk’axwachijlearechi’kq’anarloqjuntirrijetäqtikonijikchi’chiuwachweulew.
 

(32)
Chi la’ kqil wi, we are chi’ kujtzijonik, we are chi’ kujch’awik, chi rij le loq’oläj ixïm,
Chila'k-q-ilwi ,weare chi’k-uj-tzij-on-ik,weare chi’k-uj-ch’aw-ik,chir-ijleloq’o-läjixïm,
Chila'kqilwi ,weare chi’k-uj-tzij-on-ikweare chi’k-uj-ch’aw-ikchir-ijleloq’o-läjixïm,
 

(33a)
are’ tajin kujtzijon chi rij juntir ronojel ri uk’aslemal ri achi, ri ixöq, ri ak’al, ri tata’ chi’ chi uwach we ulew
are’tajink-uj-tzij-onchir-ijjuntirr-onojelriu-k’aslemal
are’tajink-uj-tzij-onchir-ijjuntirr-onojelriu-k’aslemal
 

(33b)
ri achi, ri ixöq, ri ak’al, ri tata’ chi’ chi uwach we ulew
riachi,riixöq,riak’al,ritata’chi’chiu-wachweulew
riachi,riixöq,riak’al,ritata’chi’chiuwachweulew
 

(34)-(35)
xuquje k’ut are kuk’axwachij juntir ronojel ri wokowinaq we uwach ulew,
xuqujek’utarek-u-k’axwach-ijjuntirr-onojelriwok-ow-inaqweu-wachulew,
xuqujek’utarekuk’axwachijjuntirronojelriwokowinaqweuwachulew,
 

(36)
rumal k’u wa’ k’i keb’inik,
r-umalk’u wa’k’ik-e-b’in-ik,
r-umalk’u wa’k’ik-e-b’in-ik ,
 

(37)
are chi kujtzijon chi kij täq le mayab’ täq winäq
are chik-uj-tzij-onchik-ijtäqlemay-ab’täqwinäq
are chik-uj-tzij-onchik-ijtäqlemay-ab’täqwinäq
 

(38)
xa k’ut tajïn kutzijon chi kij le ixïm täq achi’-ab, ixim täq ixoqib’.
xa k’uttajïnk-u-tzij-onchik-ijleixïmtäqachi’-ab
xa k’uttajïnk-u-tzij-onchik-ijleixïmtäqachi’-ab