Ixpaq 'A ra'

(Francisco Pérez Zacarías 2002,
narrando as imaxes de Frog, where are you? de M. Mayer (1969): http://childes.psy.cmu.edu/manuals/frog.pdf)

(1)
Kwaj kinya keb’ oxib’ nutzij chi rij we tzijob’elil. le ak’al, le tz’e chi’l le ixpäq.
K-w-ajk-in-yakeb’oxib’nu-tzijchir-ijwetzijob’elil.leak’al,letz’echi’lleixpäq.
IPFV-1squererIPFV-1p.ERGdardoustres1spalabraen3s-costasDEFhistoriaDEFnenoDEFcaneDEFra
Quero dicir unhas palabras sobre a historia dun neno, un can e unha ra.
 

(2)
E xok aq’ab’ xikimaj etz’anem le tz’i’ le ak’al, chi’l le ixpäq
Ex-okaq’ab’x-ki-majetz’anemletz’i’leak’al,chi’lleixpäq
PFVentrarnoitePFV3pempezarxogarDEFcanDEFnenoeDEFsapo
Entrou a noite, empezaron a xogar o can, o neno e a ra
 

(3)
tek’u ne ri’ xb’e ri aq’ab’, xb’e ri aq’ab
tek'u ne ri'x-b’eriaq’ab’,x-b’eriaq’ab
ADVPFVcamiñarARTnoitePFVcamiñarARTnoite
transcorre a noite,
 

(4)
xpe kiwaram
x-peki-waram
PFVvir3psono
éntralles sono,
 

(5)
ri ak’al xewaroq rachil le tz’i’
riak’alx-e-war-oqr-achilletz’i’
ARTnenoPFV3pdurmirPFV3scompañeiroDEFcan
fueron a dormir, el niño acompañado del perro
 

(6)
xewar chi upam le ch’at
x-e-warchiu-pamlech’at
PFV3pdormirPREPseudentroDEFcama
ambos durmieron en la cama
 

(7)
y xuquje le ixpäq xkanaj kanoq chi upam le lime’t
xuqujeleixpäqx--kanajkanoqchiu-pamlelime’t
eDEFsapoPFV3squedarPFVPREP3sinteriorDEFvidrio
y el sapo se quedó dentro del envase de vidrio,
 

(8)
te k’u ne ri’ xkilo chi usaqarib’al xewalajik
tek'u ne ri'xkilochiu-saqarib’alx-e-walajik
despoisPFV3samanecerPFV3plevantar
despues vieron el amanecer, se levantaron ,
 

(9)
le ak’al xjupi’k chi upam le ch’at
leak’alx--jup-ikchiu-pamlech’at
DEFnenoPFV3sembrocarINTR3sdentroDEFcama
el niño se embrocó en la cama
 

(10)
xuquje le tz’i’ k’o kajoq chi rij le ak’al
xuqujeletz’i’k’okajoqchir-ijleak’al
ADVDEFcanPFV.estarADVPREP3sespaldaDEFneno
cerca de él estaba el perro,
 

(11)
tajin ke’etz’an chi upan le ch’at, k’a te xkilo le k'olib'al le lime’t
tajink-e'-etz’anchiu-panlech’at,k’a_tex-ø-k-il-olek'olib'allelime’t
PRS.estarPRS3pxogarPREPseudentroDEFcamaADVPFV-3sP-3pA-ver-TRDEFfrascoDEFvidrio
estan jugando en la cama, cuando se fijaron en el frasco de vidrio
 

(12)
man k’o ta chik ri ixpäq chi upam
mank’otachikriixpäqchiu-pam
NEGPRS.estarNEGDIRARTsapoPREP3sinterior
ya no está el sapo dentro,
 

(13)
tek’u ne ri’ xe’ok che utzukaxik
tek’u ne ri'x-e'-xe’okcheu-tzukaxik
ADVPFV-3p-entrarPREP3sbuscar
seguidamente procedieron con la búsqueda,
 

che utzukaxik
cheu-tzukaxik
PREP3sbuscar
 

(14)
le ak’al xe’uk’ama juntir le ratz’iyaq
leak’alx-e'u-k’amajuntirler-atz’iyaq
DEFnenoPRS3p3straertodoDEFPOS
el niño recoge toda su ropa,
 

(15)
xe’utowij
x-e'-u-towij
PRS3p3ssacude
la sacude,
 

(16)
tek’u ne ri’ le tz’i’ xutitz’ ujolom are chi upam le lime’t
tek’u ne ri'letz’i’x-ø-u-titz’u-jolomarechiu-pamlelime’t
ADVDEFcanPFV-3sP-3sA-meter3s-cabezaFOC.3sPREPseudentroDEFfrasco
mientras el perro introdujo su cabeza en el frasco
 

(17)
rech k’ut krilo, la kuraqa chi upam on man kuraqa taj
rechk’utk-ø-r-ril-olakuraqachiu-pamonmankuraqataj
para ver si lo encuentra o no lo encuentra
 

(18)
y xrilo man k’o ta chik
yx-ø-r-il-omank’otachik
y vió que no está,
 

(19)
pa ri utzukaxik xub’an le tz’i’
pariutzukaxikxub’anletz’i’
el perro mientras buscaba
 

(20)
xch’epi’ kanoq le lime’t chi ujolom.
xch’epi’kanoqlelime’tchiu-jolom.
se le quedó trabado el envase en su cabeza.
 

(21)
xe’el löq chi uchi’ le b’itol
x-e'-ellöqchiuchi’leb’itol
se acercaron en la ventana,
 

(22)
are’ chi’ xe’opan chi uchi’ le b’itol
are’chi’xe’opanchiuchi’leb’itol
cuando se acercaron a la ventana
 

(23)
k’o le lime’t chi ujolom le tz’i’
k’olelime’tchiu-jolomletz’i’
el frasco está trabado en la cabeza del perro,
 

(24)
le tz’i’ man kuraq taj su’ kub’ano
letz’i’mankuraqtajsu’kub’ano
el perro no hallaba qué hacer
 

(25)
tek’u ne ri’ xuk’yaqb’ejloq rib’
tek’u ne ri'xuk’yaqb’ejloqrib’
y se lanza hacia el vacío,
 

(26)
are chi xuk’yaqb’ejloq rib’ xpax le limet chi ujolom
arechixuk’yaqb’ejloqrib’xpaxlelimetchiu-jolom
 

(27)
le ak’al xaqaj loq ruk’ le tz’i’ chi rij le ja,
leak’alxaqajloqruk’letz’i’chirijleja,
 

(28)
e k’o chik chi rij le ja uq’alum chik le tz’i’
ek’ochikchirijlejauq’alumchikletz’i’
 

(29)
le tz’i’ xumaj uriq’ik upalaj le ak’al
letz’i’xumajuriq’ikupalajleak’al
 

(30)
y xe’el bik chi rij taq le ja, xeqap panoq xe’ok che utzukaxik ri ixpaq
yxe’elbikchirijtaqleja,xeqappanoqxe’okcheutzukaxikriixpaq
 

(31)
man kkiraq taj man kkiraq taj
mankkiraqtajmankkiraqtaj
 

(32)
k’a te xkilo, xkil panoq uwach jun k’achelaj
k’atexkilo,xkilpanoquwachjunk’achelaj
 

(33)
xkil panoq uwach jun nim jul
xkilpanoquwachjunnimjul
 

(34)
xuquje xkil pa noq jun naj laj jul
xuqujexkilpanoqjunnajlajjul
 

(35)
y kil uwach jun aqaj
ykiluwachjunaqaj
 

(36)
xe’opan chi unaqaj
xe’opanchiunaqaj
 

(37)
le ak’al pa ri utzukaxik le ixpaq
leak’alpariutzukaxikleixpaq
 

(38)
xril are k’o pa noq jun jul,
xrilarek’opanoqjunjul,
 

(39)
xumaj uraqik uchi’ chi upan tajin kuch’ab’ej,
xumajuraqikuchi’chiupantajinkuch’ab’ej,
 

(40)
xuquje le tz’i’ tajin chuk’u’x are le jun tzayal loq chi upam k’o wi le ixpaq,
xuqujeletz’i’tajinchuk’u’xarelejuntzayalloqchiupamk’owileixpaq,
 

(41)
pa ri uraqik uchi’ le ak’al chi uchi’ le jül
pariuraqikuchi’leak’alchiuchi’lejül
 

(42)
k’a te xuna’o xel loq jun ch’o chi upan
k’atexuna’oxelloqjunch’ochiupan
 

(43)
man are ta ri ixpaq xe’el loq,
manaretariixpaqxe’elloq,
 

(44)
y xuquje le tz’i’ tajin ktajan are che uqasixik le aqaj
yxuqujeletz’i’tajinktajanarecheuqasixikleaqaj
 

(45)
rech wene chi upam xok wi ri ixpaq,
rechwenechiupamxokwiriixpaq,
 

(46)
e xa le ak’am como xrilo che jun ch’o xe’el chi upam le jul,
exaleak’amcomoxrilochejunch’oxe’elchiupamlejul,
 

(47)
xelb’ik xuya kanoq y xeb’ek xaq’an chik cho jun nim laj che’
xelb’ikxuyakanoqyxeb’ekxaq’anchikchojunnimlajche’
 

(48)
y k’ate chi’ xrilo k’o jun nimlaj jul chi upam
yk’atechi’xrilok’ojunnimlajjulchiupam
 

(49)
xuquje le tz’i’ are xkwin are che uqasaxik le nimlaj aqaj tzaytzatanaq loq
xuqujeletz’i’arexkwinarecheuqasaxiklenimlajaqajtzaytzatanaqloq
 

(50)
k’a te xrilo man k’o ta ri ixpaq chi upan
k’atexrilomank’otariixpaqchiupan
 

(51)
ri xub’ano are xe’el loq le chicop chi upam
rixub’anoarexe’elloqlechicopchiupam
 

(52)
xroqotaj le tz’i’
xroqotajletz’i’
 

(53)
y le ak’al pa ri uraqik uchi’ xub’an are’ chi upam jun jul
yleak’alpariuraqikuchi’xub’anare’chiupamjunjul
 

(54)
are xel loq jun tukur chi rij are,
arexelloqjuntukurchirijare,
 

(55)
xuk’yaqab’ej loq k’a pa ri ulew,
xuk’yaqab’ejloqk’apariulew,
 

(56)
le tukur xb’e chi rij le ak’al
letukurxb’echirijleak’al
 

(57)
y le tz’i’ xamnajik, xe’amnajik
yletz’i’xamnajik,xe’amnajik
 

(58)
xeb’ek tajin kkitzakuj chin ketowik,
xeb’ektajinkkitzakujchinketowik,
 

(59)
le ak’al xaq’an pa uwi’ le jun ab’aj,
leak’alxaq’anpauwi’lejunab’aj,
 

(60)
xuraqaqej uchi’,
xuraqaqejuchi’,
 

(61)
tek’u ne ri’ xpe jun kej che uto’ik,
tek’uneri'xpejunkejcheuto’ik,
 

(62)
xopan le kej, xqäq pan ruk’
xopanlekej,xqäqpanruk’
 

(63)
y le ak’al xukyaq b’ik rik chi rij uqul
yleak’alxukyaqb’ikrikchirijuqul
 

(64)
xe’amnajik nab’e le tz’i’ chi kiwach,
xe’amnajiknab’eletz’i’chikiwach,
 

(64b)
are chi nab’e le tz’i’ chi kiwach,
arechinab’eletz’i’chikiwach,
 

(65)
xekiraqa jun nimalaj siwan,
xekiraqajunnimalajsiwan,
 

(66)
le kej man kkuwintaj kuxik’apij jun nimalaj siwan,
lekejmankkuwintajkuxik’apijjunnimalajsiwan,
 

(67)
ri xub’ano xa xe’ukyaqabej bik le ak’al
rixub’anoxaxe’ukyaqabejbikleak’al
 

(68)
y xoqoje le tz’i’ xuk’yaqab’ej b’ik rib’ chi upam le siwan,
yxoqojeletz’i’xuk’yaqab’ejb’ikrib’chiupamlesiwan,
 

(69)
chi upam le siwan k’o loq le nimalaj ja’,
chiupamlesiwank’oloqlenimalajja’,
 

(70)
chi upan le ja’ xeb’e qaj wi le ak’al, le tz’i’,
chiupanleja’xeb’eqajwileak’al,letz’i’,
 

(71)
k’ate k’u ne ri’ nojimal xe’el bik, xe’elb’ik y xeopan chi uchi’ le ja’,
k’atek'uneri'nojimalxe’elbik,xe’elb’ikyxeopanchiuchi’leja’,
 

(72)
e xikil uwach jun nimalaj che’
exikiluwachjunnimalajche’
 

(73)
y nojimal xkilo k’o jun nimalaj jul chi uchi le che
ynojimalxkilok’ojunnimalajjulchiuchileche
 

(74)
nojimal xkitzu’u, xkinik’oj su’ ri k’o chi upam,
nojimalxkitzu’u,xkinik’ojsu’rik’ochiupam,
 

(75)
nojimal te xkilo, te xikilo xkil uwach xe’el k’i täq ixpaq chi upam, k’i ixpaq xe’el loq chi upam chi la’ xkil wi,
nojimaltexkilo,texikiloxkiluwachxe’elk’itäqixpaqchiupam,k’iixpaqxe’elloqchiupamchila’xkilwi,
 

(76)
che tzij le ixpaq tajin kkitzakuj k’o chik chi kixo’l le nik’aj chik
chetzijleixpaqtajinkkitzakujk’ochikchikixo’llenik’ajchik
 

(77)
ri xkano xuw xekik’ama loq le tajin kkitzakuj,
rixkanoxuwxekik’amaloqletajinkkitzakuj,
 

(78)
xk’am taj bìk kamal
xk’amtajbìkkamal
 

(79)
xkimaj kib’e xeb’e jumul chik chi kachoch
xkimajkib’exeb’ejumulchikchikachoch